Uudised
Kõik uudisedKirjandusfestival HeadRead toob Tallinna Thomas Piketty ja Fionntán de Brúni
Tallinnas toimuv kirjandusfestival HeadRead toob kirjandushuviliste ette mitmeid mainekaid väliskülalisi. Alhierd Bachareviči, kelle sotsiaalse närviga tööd on ta kodumaal keelatud ja isegi maasse …
Eesti kirjanduse päev 2026
Juba ülehomme ehk 30. jaanuaril tähistatakse taas eesti kirjanduse päeva. Sel puhul toimub taas rida põnevaid üritusi eri paikades. Eesti kirjanduse pidunädal Tallinna Kirjanduskeskuses pakub …
Meenutades Tom Stoppardit
Tom Stoppard tuli 2013. aastal HeadRead festivalile ja tema tulekuks jõudsid Eesti Draamateatri ja Tallinna Linnateatri lavadele „Utoopia ranniku“ kaks esimest osa. Stoppardi programm oli tõeliselt …
„Kirjandusfestival“ on kummalisevõitu sõna. Kirjandus ja festival ei käi just kõige loomulikumalt ühte jalga, sest esimene kutsub lugejat ja raamatut kõigest muust eralduma, festival aga eraldumisest loobuma, kokku tulema.
Muidugi pole asjalood nõnda lihtsad, sest lugejad ei eraldu raamatu seltsi enamasti ju selleks, et eraldi jäädagi, vaid selleks, et õppida muuhulgas paremini ühenduma.
Ühendumine pole teadupärast mõni lihtne asi, ikka käib see üle kivide ja kändude, sinka-vonka, kiira-käära, vihma käest räästa alla ja sealt mõnikord otse jäneseurgu. Siingi võib olla raamatust abi, sest sageli pehmendab hea raamat kukkumist, või muudab selle hoopis kukerpalliks, hundirattaks, tiritammeks, hüppeks üllatavalt omasesse tundmatusse.
Sestap võikski mõelda kirjandusfestivalist HeadRead kui igati hubasest, vägagi avarast jäneseurust, kust iga otsija leiab kellegi – kas siis inimese või raamatu kujul –, kes osutub temaga üllatavalt sarnaseks või temast vaimustavalt erinevaks.
Blogi
Kõik postitusedKirjandus on üks kõige kergemaid, kargemaid ja kõrgemaid ajatuse vorme
Pole vist vaja selgitada, miks otsustas kirjandusfestival HeadRead anda omapoolse panuse eesti raamatu aastasse – kuna kõik meie toimkonna liikmed on raamatuusku inimesed, hakkasime kirjutama …
Kaur Riismaa „Väsinud valguse teooria”
Kuidagi ei saa aga öelda, et see oleks ajalooromaan, vaid see on lihtsalt aeg, kus Riismaa tegelased toimetavad. On muidugi elemente, mille kirjaniku kaasaegsed või temast vanemad inimesed ära …
Juhan Habichti „Selles mängus ei hüpata”
Perestroika pulp fiction Leenu Nigu Samuti ei tea ma, kas tegu on Eesti esimese romaaniga, kus kesksel kohal arvutimängud, või ilmus neid toona teisigi. Kuid nii või teisiti mõjub see tekst praegu …