Pole vist vaja selgitada, miks otsustas kirjandusfestival HeadRead anda omapoolse panuse eesti raamatu aastasse – kuna kõik meie toimkonna liikmed on raamatuusku inimesed, hakkasime kirjutama …
Martin Reesi „Vaid kuus arvu. Jõud, mis vormivad universumit“ (tlk Peeter Einasto) ainult süvendab imestus- ja imetlustunnet, mis on mul aidanud elus vastu pidada. Aina loed ja imestad, satud elevile …
There is no human being, but only human becoming.Üks seostekeskse mõtlemise iseloomujooni ongi sündmuslikkuse idee, soov loobuda kirjeldamast maailma fenomene kui (ainult) diskreetseid objekte …
naturacultura Mittekohad ongi seotud pigem ööga – olin ülimalt rõõmus, kui avastasin, et keegi oli selle seose ära tundnud ja ilusti kirja pannud. Urbanismi mõtestaja Nick Dunn kirjutab oma raamatus …
Igatahes kordus säärane kogemus hiljuti, kui lugesin Gregory Batesoni väga laia haardega mõttekogu „Sammud vaimuökoloogia poole“. Siin pole kõige sobivam koht, kus proovida Batesoni mõttemaailma …
Tõsi, lääne kirjanduslugu kubiseb enesearengulugudest. Ent minu senise lugemiskogemuse taustal tõusis esile meetod, mille abil Mälk oma romaanis motiivi läbi mängis. Loo keskne tegelane on Hugo Teis …
Teen ilma pikema sissejuhatuseta otsa lahti eelmisel aastal eesti keeles ilmunud prantsuse kirjaniku Édouard Louis’ autobiograafilise teosega „Muutuda: meetod“ (Varrak, tlk Tõnu Õnnepalu). Raamatut …
natura vs culturaKuna keelele on liigirikkus sama omane ja loomulik kui loodusele, siis on tõlkimine – liikide vaheline suhtlus ja sümbioos – keelde sisse kodeeritud. Põhjuseks keelte olemuslik …
Üks põhjus, miks mulle meeldib antikvariaatides tuhnida, peitub raamatutesse jäetud jälgedes, olgu need nähtavad või nähtamatud. Jäljed kinnitavad, et raamatul on selja taga omaenda kordumatu elu …
Kahtlemata pole praeguse pandeemiapuhangu taustal raske mõelda kõikidele düstoopilistele lugudele – nii romaanidele kui filmidele –, mis on käsitlenud viirusepuhanguid ja laiemalt globaalseid kriise …
