Kaur Riismaa (1986) on eesti kirjanik, kriitik ja esseist. Riismaa loomingut iseloomustab lai haare ning mängulisus. Viimase kõige värskemaks ja ühtlasi tuntumaks näiteks võib lugeda Nora Maria Londoni pseudonüümi all avaldatud esseed „Kuidas me tapsime püha“, mis võitis mulluse Eesti Kultuurkapitali esseevõistluse „Eesti kultuuri järgmised 100 aastat“. Juba Riismaa debüütraamat, 2011. aastal ilmunud luulekogu „Me hommikud, me päevad, õhtud, ööd“ (Jumalikud ilmutused) pälvis erakordselt suurt tähelepanu, nii et Riismaa luule eepilist haaret võrreldi Jaan Krossi, Mats Traadi ja Ene Mihkelsoni loominguga. Lisaks Nora Maria Londonile lõi Riismaa mullu laineid Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistluse võitnud teosega „Väsinud valguse teooria“ (Varrak), mis on alates 1990. aastate teise poole putkamajanduse aegadest kuni praeguste sotsiaalmeedia päevadeni ulatuv hoogne sissevaade Eesti lähiajalukku, mida ilmestab kirev tegelaste galerii.
Kaur Riismaa
