Author Category: Eesti autorid

Aliis Aalmann (1995) on eesti luuletaja ja prosaist, kes on jõudnud pälvida oma lühikese kirjandusteekonna jooksul juba mõnedki kõige olulisemad Eesti kirjandusauhinnad: Betti Alveri kirjandusauhinna 2021. aastal ilmunud debüütluulekogu „Verihaljas“ (Kultuurileht) eest, Gustav Suitsu luulepreemia 2023. aastal avaldatud teise luulekogu „Väe võim“ (Tuum) eest ning Friedebert Tuglase novelliauhinna samal aastal ajakirjas Looming ilmunud novelli „Mina…

Eik Hermann (1978) on eesti filosoof ja arhitektuuriteoreetik. Ta on Eesti Kunstiakadeemia filosoofia ja praktikapõhise teooria lektor ning arhitektuuri ja linnaplaneerimise doktoriõppekava juht. 2022. aastal pälvis Hermann arhitektuurimõtte edendamise ja vahendamise eest Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali tegevuspreemia. Seega on Hermann üks olulisemaid ruumiloogikat, ruumipoeetikat ja ruumipööret mõtestavaid teoreetikuid Eestis, kes suudab kõneleda kaasa nii ruumiloome…

Margus Ott (1975) on eesti filosoof ja tõlkija. Ta on vahendanud eesti keelde nii lääne kui ka ida filosoofiapärandit, millest tasub eraldi esile tõsta Henri Bergsoni loomingut, ladina keelest tõlgitud Baruch Spinoza „Eetikat“ ning hiina keelest tõlgitud taoistliku mõtleja Zhuāngzi pärandit. Tema filosoofilise tõlgenduse keskseks märksõnaks on „vägi“ – tema esimene autoriraamat „Vägi. Väekirjad I“…

Brigitta Davidjants (1983) on eesti muusikateadlane, muusik, tõlkija, ajakirjanik ja kirjanik. Davidjantsi loominguline haare äratab aukartust – piisab, kui vaadata kas või ainuüksi mullusesse aastasse, mil Davidjants avaldas mitu mõjukat raamatut. Esiteks ingliskeelse ajaloolise tagasivaate eesti legendaarse punkbändi J. M. K. E. tegevusele ja tähendusele, mis kannab pealkirja „J. M. K. E.: To The Cold…

Anu Allas (1977) on eesti kunstiteadlane ja kirjanik. Õieti tunnebki avalikkus – või vähemalt suur osa sellest – Allast siiani kui kunstiteadlast, kelle erihuviks on Eesti lähem kunstiajalugu ning kes on mõtestanud-edendanud Eesti Kunstiakadeemia ja KUMU kaudu meie kunstielu. 2016. aastal pälvis Allas Ida-Euroopa ja nõukogudeaegse Eesti kunsti uurimise ja tutvustamise eest Eesti Kunstiteadlaste ja…

Piret Jaaks (1980) on eesti proosa- ja näitekirjanik ning stsenarist. Kirjandusse tuli ta kirjandusrühmituse Tartu NAK ridades nullindate alguses. Laiema tähelepanu osaliseks sai Jaaks 2011. aastal, mil tema näidend „Näha roosat elevanti“ võitis Eesti Teatriagentuuri näidendivõistluse. Sellele järgnes maagilis-realistliku lühiproosa kogumik „Linnalegend“ (Ji, 2015), mille eest tunnustati Jaaksi Betti Alveri debüüdiauhinnaga. Tänaseks on tal ilmunud…

Arne Merilai (1961) on eesti kirjanik ja kirjandusteadlane, Tartu Ülikooli rahvusteaduste professor. Ta on üks mitmekülgsemaid ja erudeeritumaid praegu tegutsevaid eesti kirjandusinimesi. Merilai debüütraamat, luulekogu „Merlini aare: Luulemärss 1994–1998“ (Ilmamaa) ilmus 1998. aastal ning seadis paika Merilai keelemängulise ja intertekstuaalse loomelaadi. Uuel aastatuhandel lisandus luulele proosa – 2009. aastal romaan „Türann Oidipus“ (Verb) ning 2024.…

Eeva Park (1950) on eesti prosaist ja luuletaja. Praeguse naiskirjanduse võidukäigu taustal ei unustata loodetavasti tõsiasja, et Park kirjeldas oma proosaloomingus naistevastast vägivalda juba mitmekümne aasta eest – sealhulgas 1994. aastal Friedebert Tuglase novelliauhinna võitnud, ajakirjas Looming ilmunud „Juhuses“ ning 2004. aastal Eduard Vilde kirjandusauhinna pälvinud romaanis „Lõks lõpmatuses“ (Tänapäev). Loomulikult pole naiste habras sotsiaalne…

Triin Soomets (1969) on eesti luuletaja. Olles debüteerinud 1990. aastal luulekoguga „Sinine linn“ (mis kuulus „Luulekassetti ’90“), on Soomets avaldanud praeguseks mitukümmend raamatut, enamus neist luulekogud – kuigi viimastel aastatel on hakanud Soomets kirjutama ka lühiproosat. Selle käigus on kujunenud temast uue aastatuhande üks järjekindlamaid ja isikupäraseid naishääli eesti kirjanduses. 2013. aastal ilmunud luulekogu „Asjade…