Eik Hermann (1978) on eesti filosoof ja arhitektuuriteoreetik. Ta on Eesti Kunstiakadeemia filosoofia ja praktikapõhise teooria lektor ning arhitektuuri ja linnaplaneerimise doktoriõppekava juht. 2022. aastal pälvis Hermann arhitektuurimõtte edendamise ja vahendamise eest Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali tegevuspreemia. Seega on Hermann üks olulisemaid ruumiloogikat, ruumipoeetikat ja ruumipööret mõtestavaid teoreetikuid Eestis, kes suudab kõneleda kaasa nii ruumiloome analüüsis kui ka sellesse praktiliselt panustada, võttes näiteks osa arhitektuurivõistlustest. Hermann on aidanud vedada ajakirja Ehituskunst ning on pannud kokku mitu ajakirja numbrit. Ent mitmekülgne Hermann on kõige muu kõrval ka tõlkija ning toimetaja, näiteks mullu ilmus tema tõlkes New Yorgi ülikooli professori James P. Carse’i teos „Lõplikud ja lõpmatud mängud: nägemus elust mängu ja võimalusena“ (Eesti Kunstiakadeemia), mis lähtub kaht tüüpi mängudest: egoismi ja konkurentsi põhjustavatest lõplikest mängudest ning koostööd võimaldavatest lõpmatutest mängudest.
Eik Hermann
