Author Year: 2026

  • Margus Ott

    Margus Ott (1975) on eesti filosoof ja tõlkija. Ta on vahendanud eesti keelde nii lääne kui ka ida filosoofiapärandit, millest tasub eraldi esile tõsta Henri Bergsoni loomingut, ladina keelest tõlgitud Baruch Spinoza „Eetikat“ ning hiina keelest tõlgitud taoistliku mõtleja Zhuāngzi pärandit. Tema filosoofilise tõlgenduse keskseks märksõnaks on „vägi“ – tema esimene autoriraamat „Vägi. Väekirjad I“…

  • Brigitta Davidjants

    Brigitta Davidjants (1983) on eesti muusikateadlane, muusik, tõlkija, ajakirjanik ja kirjanik. Davidjantsi loominguline haare äratab aukartust – piisab, kui vaadata kas või ainuüksi mullusesse aastasse, mil Davidjants avaldas mitu mõjukat raamatut. Esiteks ingliskeelse ajaloolise tagasivaate eesti legendaarse punkbändi J. M. K. E. tegevusele ja tähendusele, mis kannab pealkirja „J. M. K. E.: To The Cold…

  • Anu Allas

    Anu Allas (1977) on eesti kunstiteadlane ja kirjanik. Õieti tunnebki avalikkus – või vähemalt suur osa sellest – Allast siiani kui kunstiteadlast, kelle erihuviks on Eesti lähem kunstiajalugu ning kes on mõtestanud-edendanud Eesti Kunstiakadeemia ja KUMU kaudu meie kunstielu. 2016. aastal pälvis Allas Ida-Euroopa ja nõukogudeaegse Eesti kunsti uurimise ja tutvustamise eest Eesti Kunstiteadlaste ja…

  • Piret Jaaks

    Piret Jaaks (1980) on eesti proosa- ja näitekirjanik ning stsenarist. Kirjandusse tuli ta kirjandusrühmituse Tartu NAK ridades nullindate alguses. Laiema tähelepanu osaliseks sai Jaaks 2011. aastal, mil tema näidend „Näha roosat elevanti“ võitis Eesti Teatriagentuuri näidendivõistluse. Sellele järgnes maagilis-realistliku lühiproosa kogumik „Linnalegend“ (Ji, 2015), mille eest tunnustati Jaaksi Betti Alveri debüüdiauhinnaga. Tänaseks on tal ilmunud…

  • Arne Merilai

    Arne Merilai (1961) on eesti kirjanik ja kirjandusteadlane, Tartu Ülikooli rahvusteaduste professor. Ta on üks mitmekülgsemaid ja erudeeritumaid praegu tegutsevaid eesti kirjandusinimesi. Merilai debüütraamat, luulekogu „Merlini aare: Luulemärss 1994–1998“ (Ilmamaa) ilmus 1998. aastal ning seadis paika Merilai keelemängulise ja intertekstuaalse loomelaadi. Uuel aastatuhandel lisandus luulele proosa – 2009. aastal romaan „Türann Oidipus“ (Verb) ning 2024.…

  • Eeva Park

    Eeva Park (1950) on eesti prosaist ja luuletaja. Praeguse naiskirjanduse võidukäigu taustal ei unustata loodetavasti tõsiasja, et Park kirjeldas oma proosaloomingus naistevastast vägivalda juba mitmekümne aasta eest – sealhulgas 1994. aastal Friedebert Tuglase novelliauhinna võitnud, ajakirjas Looming ilmunud „Juhuses“ ning 2004. aastal Eduard Vilde kirjandusauhinna pälvinud romaanis „Lõks lõpmatuses“ (Tänapäev). Loomulikult pole naiste habras sotsiaalne…

  • Triin Soomets

    Triin Soomets (1969) on eesti luuletaja. Olles debüteerinud 1990. aastal luulekoguga „Sinine linn“ (mis kuulus „Luulekassetti ’90“), on Soomets avaldanud praeguseks mitukümmend raamatut, enamus neist luulekogud – kuigi viimastel aastatel on hakanud Soomets kirjutama ka lühiproosat. Selle käigus on kujunenud temast uue aastatuhande üks järjekindlamaid ja isikupäraseid naishääli eesti kirjanduses. 2013. aastal ilmunud luulekogu „Asjade…

  • Aldis Bukšs

    Aldis Bukšs (1985) on läti kirjanik. Aastaid panganduses ja riigisektoris töötanud Bukšs jõudis ilukirjandusse 2015. aastal, mil ilmus tema autobiograafiliste sugemetega, igapäevase elu korruptsiooni käsitlev romaan „Paradu piedzineji“ (“Võlakogujad”). Järgmine romaan „Velled“ („Bruoli“, eesti k Eesti Raamat, 2025, tlk Hannes Korjus) ilmus 2020. aastal. Tegu on tempoka, kõikvõimalikke keerdkäike täis krimkaga, mis virutab peategelase Edgarsi…

  • Paco Calvo

    Paco Calvo (1971) on teadusfilosoof, Murcia Ülikooli professor, kes on spetsialiseerunud taimede uurimisele – ta on muuhulgas maailma esimese taimede neurobioloogia labori MINT asutaja ja juhataja. Tema raamat „Planta Sapiens: Taimede olemuse jälil“ (kaasautor Natalie Lawrens, eesti k Tallinna Ülikooli Kirjastus, 2025, tlk Krista Kallis) annab väärtusliku panuse viimaste aastakümnete jooksul üha intensiivsemaks muutunud posthumanistlikku…

  • Ljudmõla Taran

    Ljudmõla Taran (1954) on ukraina luuletaja, prosaist ja kirjanduse mõtestaja. Ta esindab ukraina kirjanduses 1980. aastate põlvkonda, kes tõrjus Ukraina kunstimaailmast välja sotsrealismi ning asendas selle vaba ja julge, isikupärase eneseväljendusega. Tarani luulet iseloomustab emotsionaalne kihilisus ja muusika tugev kohalolek, mis on andnud Doris Karevale põhjust nimetada ta luulelaadi „teravaks ja tuliseks bluusiks“. Eesti keeles…

Tallinna Kirjandusfestival 27.—31.05.2026 Tallinna Kirjandusfestival 27.—31.05.2026 Tallinna Kirjandusfestival 27.—31.05.2026 Tallinna Kirjandusfestival 27.—31.05.2026 Tallinna Kirjandusfestival 27.—31.05.2026