Author Category: Välismaa autorid

Ljudmõla Taran (1954) on ukraina luuletaja, prosaist ja kirjanduse mõtestaja. Ta esindab ukraina kirjanduses 1980. aastate põlvkonda, kes tõrjus Ukraina kunstimaailmast välja sotsrealismi ning asendas selle vaba ja julge, isikupärase eneseväljendusega. Tarani luulet iseloomustab emotsionaalne kihilisus ja muusika tugev kohalolek, mis on andnud Doris Karevale põhjust nimetada ta luulelaadi „teravaks ja tuliseks bluusiks“. Eesti keeles…

Marius Ivaškevičius (1973) on leedu proosa- ja näitekirjanik ning filmirežissöör ja stsenarist. Ta debüteeris 1996. aastal novellikoguga „Milleks lapsed“ („Kam vaiku“), millele järgnes 1998. aastal debüütromaan „Pilvest sündinud ajalugu“ („Istorija nuo debesies“). Esimene näidend „Naaber“ („Kaimynas“) jõudis Vilniuse Riikliku Noorsooteatri lavale 2000. aastal. Eesti teatripublikule on Ivaškevičiuse draamalooming tuttav juba kümne aasta tagant, mil Hendrik…

Satu Rämö (1980) on Islandil elav soome kirjanik. Ilukirjandusliku läbilöögi saavutas Rämö krimiromaanide seeriaga, mille esimene raamat „Hildur“ ilmus 2022. aastal (eesti k Eesti Raamat, 2023) ning tõstis ta otsejoones 21. sajandi kõige müüdumate soome autorite esirinda – jutt käib sadadest tuhandetest raamatutest. Sarja keskne tegelane on islandlannast uurija Hildur Rúnarsdóttir, kel tuleb seista ehtsas…

Carl-Johan Vallgren (1964) on rootsi kirjanik, kelle mitmekülgset proosaloomingut on eesti keeleski omajagu avaldatud. Kümmekonna aasta eest ilmunud krimiromaanide „Varjukuju“ ja „Tunnel“ (vastavalt „Skuggpojken“ ja „Svinen“, mõlemad eesti k Eesti Raamat, 2015 tlk Ene Mäe) keskmes on tõlk ja arvutispetsialist Danny Katz, kes tuleb oma sõprade leidmiseks või aitamiseks – ja ka iseenda päästmiseks –…

Ewald Arenz (1965) on saksa kirjanik. Ta alustas oma kirjanikuteed 1987. aastal, mil ilmus ta esimene raamat, luulekogu „Wanderungen“ („Hulkumised“). 1990. aastatel liikus Arenz luulest novelli- ja romaanikirjandusse. Tema loomingut iseloomustab lai žanriline haare, mis on võimaldanud tal kirjutada nii maagilis-realistlikke ja ajaloolisi romaane kui ka klassikalisi armastuslugusid. Praeguseks on ta avaldanud kümmekond novellikogu ja…

Stefan Hedlund (1953) on rootsi akadeemik ja ajaloolane, kelle erihuvi on Venemaa ajalugu. Ta on uurinud lähemalt selle riigi, aga ka laiemalt Kesk-Aasia lähiajalugu, Nõukogude Liidu lagunemist ning selle järelmeid, samuti lääneliku ühiskonna- ja majandusmudeli siia-sinna kiskuvat käekäiku postsovetlikul Venemaal. Ta on avaldanud sel teemal paarkümmend raamatut ja paarsada artiklit. 2025. aastal ilmunud käsitluses „Venemaast…

Fionntán de Brún (1969) on Belfastis sündinud iiri kirjanik ja kirjandusloolane. De Brún on üks neid, kes hoiab elus iirikeelse kirjakultuuri pärandit: ta kirjutab iiri keeles ning on avaldanud iiri kirjanikke ja iirikeelset kirjandust käsitlevaid uurimusi. Kuna enamus iiri kirjanikke on kasutanud inglise keelt, on de Brúni panus aidanud hoida esil mitut olulist iiri keeles…

Gaea Schoeters (1976) on Belgia prosaist, libretist ja stsenarist. Tema raamatuid iseloomustab lai geograafiline ja kultuuriline haare: näiteks 2008. aastal ilmunud debüütteose „Tüdrukud, moslemid ja mootorrattad“ („Meisjes, Moslims en Motoren“) süžee põhineb autori Kesk-Aasiasse ja Lähis-Itta viinud ning seitse kuud väldanud mootorrattareisidel. Schoetersi tuntuimaks teoseks võib pidada tema 2020. aastal ilmunud ning Euroopa Kirjandusauhinna raames…

Thomas Piketty (1971) on Prantsuse majandusteadlane, kelle keskne käsitlusteema on avaliku sektori majandus ja sellega seotud probleemid. Piketty tuntuim teos on „Kapital 21. sajandil“ („Le Capital au XXIe siècle“, 2013), mis pakkus välja ühtaegu palju kiidusõnu ja palju kriitikat pälvinud vaate rikkuse ja ebavõrdsuse ajaloole. Piketty lähtub seisukohast, mille kohaselt ületab kapitali tootlikkus majanduskasvu, nii et…