Hugo Vaher (1974) on eesti proosakirjanik. Tema debüütteos, romaan „Punk ei ole surnud“ (Tänapäev), ilmus 2012. aastal ja nagu pealkirjast järeldada võib, räägib see Eesti lähiajaloo ühest kõige olulisemast subkultuurist. 1980. aastate teise poolde asetuvas noorsooloos hakatakse bändi tegema, käiakse koolis, möllatakse, armastatakse ning avastatakse elu. Ei tasu unustada, et Vaher oli ise oma nooruses punk- ja indie-muusik. Praeguseks on jõudnud Vaher avaldada 15 raamatut, neist viimast, mullu ilmunud noorteromaani „Nutivaba“ (Tänapäev) võibki pidada tema edukaimaks teoseks, kuna see võitis Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastuse Tänapäev 2024. aasta noorteromaani võistluse ning pälvis aasta hiljem Kultuurkapitali lastekirjanduse auhinna. Siingi tegutseb üks punkar, nimeks Päss, kes asub koos kahe sõbra – bemmimees Remmi ja furry-kultuuri austava Pontuga – lõbusale, ent õilsat eesmärki kandvale rännakule läbi Eestimaa. Vaheri mootoriodüsseia paistab silma filmiliku süžee ja krehvtise keelekasutusega, ent puudutab lustliku pealispinna all tõsisemaidki küsimusi, millest ühele viitab ka raamatu pealkiri.
Hugo Vaher
