Ljudmõla Taran (1954) on ukraina luuletaja, prosaist ja kirjanduse mõtestaja. Ta esindab ukraina kirjanduses 1980. aastate põlvkonda, kes tõrjus Ukraina kunstimaailmast välja sotsrealismi ning asendas selle vaba ja julge, isikupärase eneseväljendusega. Tarani luulet iseloomustab emotsionaalne kihilisus ja muusika tugev kohalolek, mis on andnud Doris Karevale põhjust nimetada ta luulelaadi „teravaks ja tuliseks bluusiks“. Eesti keeles on võimalik lugeda Tarani sõjateemalist luulevalikut „Veritsev maa“ (Looming 2024, nr 3, tlk Katrin Väli) ning valikkogu „Paradiisiõunad“ (Hea Lugu, 2025, tlk Katrin Väli), mis koondab oma kaante vahele 20 aasta jooksul kirjutatud luule. Suurem osa valikust on kirjutatud enne Venemaa täiemahulist agressiooni. Samuti tasub „Paradiisiõunte“ puhul tõsta esile autori ja tõlkija – kes on ka ise tunnustatud luuletaja – 1976. aastal alanud pikaajalist sõprust ning ühiseid jooni omavat sotsiaal-poliitilist tausta, mis ainult võimendab Tarani eesti keelde vahendatud luule ekspressiivsust.
Ljudmõla Taran
