|
|
Noor luuletaja, kelle loomingut hakkas ajakiri Vikerkaar avaldama 2007. aasta lõpus, kuid kes sellest hoolimata on jõudnud oma lihtsa ja sirgjoonelise, elusolemise kõige elementaarsemaid tõsiasju poetiseeriva vabavärsiga juba palju elavat vastukaja pälvida. Kasemaalt on siiani ilmunud kaks luulekogu – “Poeedirahu” (2008) ja “Lagunemine” (2009) – ning mõlemad on kriitikute poolt suure huviga vastu võetud. | |
P, 9. mail kell 12:00 | Niguliste kirikus | | |
|
|
|
Andrus Kasemaa | EESTI
| | Värske teos | |
| Lagunemine
Eesti Keele Sihtasutus, 2009
“Andrus Kasemaa “Lagunemine” on poeetiliste võtete poolest väga sarnane tema pool aastat varem ilmunud vihikuga “Poeedirahu”. Selle puhul kirjutas Lauri |
Kitsnik, et raamatu tugevus peituvat eelkõige lihtsuses:“Tõesti, lihtsusega pole kaua aega niiviisi löödud. Tegemist on lausa nullstiiliga, mis juba leksika tasandil on väga ühtlane ja üheselt mõistetav … Stiil on nii lakooniline, et isegi teiste sõnadega ei viitsita ümber öelda.” /---/ Niisuguse iseloomustusega võib põhijoontes nõustuda, kuigi mina ei nimetaks Kasemaa stiili, vähemasti uues raamatus, päriselt „nullstiiliks” – selleks on ta liiga afektiivne, emotsionaalselt liiga tugevasti laetud. Nimetaksin seda pigem õhukeseks stiiliks, mis võib tähendada ühtaegu läbipaistvust, kergust, hõredust ja vaesust – vastandina tihedale, tüsedale, lopsakale, külluslikule stiilile.”
Hasso Krull, Vikerkaar 2009, nr 9. |
|
|