in english Mõtteteri...   Maailma sõnad tahavad moodustada lauseid. Gaston Bachelard * Eesti esinejad * Külalisesinejad Tiit Aleksejev Chalice Andres Ehin P. I. Filimonov fs Indrek Hargla Mehis Heinsaar Peeter Helme Aapo Ilves Teet Kallas Maarja Kangro Doris Kareva Andrus Kasemaa Kalev Kesküla Lauri Kitsnik Marko Kompus Igor Kotjuh Hasso Krull Asko Künnap Jaan Malin Merca Olaf Mertelsmann Ene Mihkelson Fagira D Morti Jaan Pehk Carolina Pihelgas Paavo Piik Päär Pärenson Mihkel Raud Birk Rohelend Olavi Ruitlane Tuuli Taul Leelo Tungal Tommyboy Elo Viiding Tõnu Õnnepalu Tõnu Õnnepalu 1962   Prosaist, luuletaja, tõlkija. Kasutab erinevaid pseudonüüme (Emil Tode, Anton Nigov), arvatavasti oma suure eeskuju Fernando Pessoa mõjul. Emil Tode nime all avaldatud romaan „Piiririik“ (1993) on taasiseseisvunud Eesti üks olulisemaid ja mõjukamaid kirjandusteoseid, mida on tõlgitud paljudesse keeltesse. Anton Nigovi nime all ilmunud teost „Harjutused“ (2002) peetakse viimase kümnendi üheks parimaks eestikeelseks ilukirjandusteoseks ja sellest raamatust alates on Õnnepalu manifesteerinud huvi taandumist fiktsiooni suhtes, ilukirjandust kui oma isikliku elu- ja mõtteloo poeetilist dokumenti. Ka eelmisel aastal näitas Õnnepalu ennast jätkuvalt mitmekülgse stiilimeistrina, avaldades kaks suurt tähelepanu ja tunnustust pälvinud raamatut – proosamõtiskluse „Paradiis“ ja luulevormis päeviku „Kevad ja sügis ja“. Õnnepalu tegevus tõlkijana on samuti tähelepanuväärne, lisaks Pessoale on ta näiteks eestindanud Charles Baudelaire’i luulet ning Marcel Prousti proosat.   Lingid Sissekanded Varraku raamatublogis   Esinemised festivalil   N, 6. mail kell 17:00 Harju tänava kirjandustelgis     Tõnu Õnnepalu EESTI   Värsked teosed   Kevad ja suvi ja Varrak, 2009 “Võiks seega öelda, et „Kevad ja suvi ja” on päeviku mimikri, päevikuks maskeeritud luuleraamat – või isegi üksainus pikk luuletekst, romantiline „poeem”, mille meetodi on määranud kirjastaja tellimus ja kalendriaasta rütmiline jaotus. /---/ Nii on päeviku mimikri viimaks tekitanud olukorra, kus igapäevane luuletuste kirjutamine muutub tõepoolest päevikupidamiseks, ja päevikupidamine omakorda armastuskirjaks – ning katkeb siis, nagu romantilisele poeemile sobibki. Sissevaatest saab väljavaade, kontemplatsioonist ekstaas.” Hasso Krull, Sirp. 22. mai 2009.   Paradiis Varrak, 2009 “Paradiisis elades õppis Õnnepalu roigasaia tegemist ja vikatiga niitmist, aga päris selgeks sai ta siin hoopis kirjutamise. Sest jaanuaripäevade hingeraskus (midagi pole, midagi ei juhtu, kedagi ei tule) viib mõtted kallitele inimestele ja paneb neile kirju saatma. Ole kas või Paradiisis, iseendaga pead sa ka siin toime tulema, leppima ja hakkama saama. See mõte pakkus mulle linnas Õnnepalu “Paradiisi” lugedes leevendust. Pole see geniaalne looming vaikses maanurgas sugugi vaid lõbu ja lust. Igatsus ja hingevalu on allikas, millest head asjad sünnivad. Ilma ei saa midagi.” Madis Jürgen, Areen. 18. detsember 2009. © 2009, Kõigi maade kirjanikud