|
|
Luuletaja, prosaist ja tõlkija. Juba tema debüütluulekogu „Kurat õrnal lumel“ (2006) pälvis elavat tähelepanu, 2008 ilmunud kolmas luulekogu „Heureka“ pälvis juba Eesti Kultuurkapitali luuleauhinna. Kangro luulet iseloomustab maitsekas intellektuaalsus, milles suur annus iroonilist huumoritaju ja kavalaid viiteid. Samuti on Kangro mitmekülgne tõlkija, ta on muu hulgas eestindanud Hans Magnus Enzensbergeri, Giorgio Agambeni, Kazuo Ishiguro, Andrea Zanzotto ja Bertolt Brechti loomingut. Lisaks on Maarja Kangro tuntud ka libretistina ja prosaistina, tema inimsuhete traagilist naeruväärsust kirjeldavaid novelle saab praegu lugeda põhiliselt ajakirjast „Vikerkaar“ ja “Looming”. | |
N, 6. mail kell 17:00 | Harju tänava kirjandustelgis | | |
|
|
|
Maarja Kangro | EESTI
| | Värskeim teos | |
| Heureka
Eesti Keele Sihtasutus, 2008
“Mingi osa „Heureka” katkendlikkusest pärineb võib-olla kärsitust soovist lükata spontaanne mõist-mine (ja selle |
võimalik kaugem konsekvents — minnalaskmine) kuhugi tagaplaanile ning asuda ikkagi mille tahes,eeskätt aga inimloomuse süsteemse eritlemise ja äraseletamise teele (ette teades, et lõplikult pole see võimalik). See oleks eeti¬lise dominandi tugevnemine estee¬tilise suhtes. Või (kierkegaardliku hierarhia esteetiline — eetiline — religioosne mõttes) religioosse suhtes, kui pidada olemise kerguse taju religioossuse kingituseks.
Nii või teisiti, rõhk on nihkumas ker¬guselt endalt selle talumatusele.”
Paul-Eerik Rummo, Looming 2009, nr 1. |
|
|